Søg
Close this search box.

Siuniutit sulisut
isumaliortaatsimut timimullu sunniuttarnerisa
polyvagal theory
aallaavigalugu nassuiarneqarnera

Stephen Porges’ -imit sianiut vagus ilisimaneqarnera aallaavigalugu sulivunga.

 

Ulluinnarni isumaliortuunerput eqqarsaatillu qanoq atorneqarneri aallaavigalugit vagus sianiut sulisuunera ulluinnarnilu qanoq sunniuteqartarnera nammineerlunga ilisimasaqarfigilernerani peqqisseqqinnikuuvunga. Ukiorpassuarni qaratsap ineriartornera ullumikkumullu qanoq sunniuteqarnera tamatsinnut assigiimmik suleriuseqarluni atuuttuunera paasinartunngorlugu sullitannut ilinniartitsissutigisarpara. Aamma meeqqanut 🙂

 

Imminut ikiorluarsinnaanermik ujartuinermi qaratsappat sianiutinilu eqqissititsisartut eqqissiviilliortitsisartullu suussusersineri amerlasuunut imminut paasisinnaanerulernermik peqalersitsisarpoq. Aalassannartunik aqqusaagaqarsimanermi sianiutitta paariniarluta inissisimaffiit pingasut inissiffigisarpavut.

Sianiutit inissisimasarfii pingasut

Ventral vagus

Sympatisk ikinneqarnera

Dorsal vagus

Ventral Vagal Complex (VVC)

System-i qangarsuaaniilli pinngortoq miluumasuni kisimi takussaasoq. VVC ikumagaangat toqqissisimasarpugut inoqatitsinnullu attaveqarluta. Eqqissisimasutut ataqatigiittutut inunnullu allanut attaveqarnissatsinnut ammasutut misigisarpugut. Tassaniinnitsinni timerput nutarternissaminut nerisanillu arrortitsinissaminut suliaqartarpoq

 

Det Sympatiske nervesystem (SNS)

Saassussinissaq qimaanissarluunniit SNS-ip isumagisarpaa. Navianartorsiornermik malussartilluta SNS aqutsilertarpoq qisuariarnissamullu piareersalerluni- tillernerput qaffattarpoq, isitta qernertortai allisarput, nukivullu sukallutik

Dorsal Vagal Complex (DVC) 

Qiteraleqartuni system-i pisoqaanerpaaq. Qerisarnitsinnut akisussaasoq.  DVC-p attaveerutsittarpaatigut malugisaarutsilluta silaarutsillutaluunniit navianartorsiuvittutut  imaluunniit soriarsinnaajunnaartutut misigigaangatta 

 

Ilisimasassaq pingaarutilik

Aalassannartumik sakkortuumillu misigisaqarsimasut sympatisk akinneqarnera dorsal vagus-illu akornanniittuaannalersimasinnaanerat ilisimassallugu pingaaruteqarpoq. 

Eqqissisimasinnaaneq ventral vagus-imiissinnaanerlu ajornarsisarput.

 

Amerlasuut inissisimaffiit sympatisk ikinneqarnera dorsal vagus-imiinnerlu ilisarisinnaasarpaat. 

Amerlasuut toqqissisimanartumiilernikuugaluarlutik inuunermilu ingerlalluaraluarlutik suli toqqissisimanngitsutut misigisinnaasarnertik paasiuminaatsissinnaasarpaat. 

Sianiutit qanga navianartorsiorsimanermiit anillannaveertarput.

Ersiornertaqanngitsumik ikitsineq

Ersiornermi ventral vagus qamittarpoq. Nunarsuarmi pisunut attaveqarsinnaaneq ajornarsisarpoq, inuit allat toqqissisimanarsinnaanerat atorfeeruttarpoq inuunerullu misiginera inissisimanermiit aallaaveqalertarnera uani ersersinniarneqarpoq -naak ilaanni paasiuminaassinnaasaraluartoq.

Ventral vagus ersiornani ikumappat sympatisk ikumassaaq, pinnguarsinnaalissaagut, nutaaliulerluta ingerlarsulerlutalu. Eqeersimaartunngortarpugut atorfeqalerlutalu. Parasympatisk ikinneqarnerani eqqissisimasinnaanngortarpugut nerisinnaalluta iluarseqqissinnaanngorluta.

Sympatisk imaluunniit parasympatisk ersiornermiit ikinneqarnersut imaluunnit ventral vagus ikinneqarnersoq apeqqutaasorujussuanngortarpoq.

Toqqissisimaneq pingaaruteqarnerlu

Inuunermi misigisimasat qaangersinnaasutut misigineri toqqissisimaneq pingaaruteqarnerlu malugisinnaaneri ajornarsinnaasarpoq

 

Toqqammaviusumillu kinaasuuseq nassaariuminaassinnaasarluni. Tunngaviit ilisimasap eqqorluarlugu nassuiarpai.

Sianiutitta pingaaruteqarnerput (eqimattaniinnissaq uummaannassagaanni pingaaruteqarpoq) toqqissisimanartumiinnerpullu misissuinikkut qulakkeerniartuaannarpaa.

 

Sianiutit navianartoqarneranik ujartuisunngortarput inuunermi toqqissisimannginneq pingaaruteqannginnerlu aallaavigilersimagaanni. Ilisarnaatit taakku maluginialertarpai sianiutillu navianartorsiortumiiteqqilerlugit. Peqqinnanngitsumik utikanneq pilertarpoq, toqqissisimanermik ilisarnaatit malunnarunnaarlutik. Ajunngitsut (ajunngitsumik ingerlagaluarluni ajortumik ingerlasorinninneq) ajortuniit (nanoq inussiarnersuusorigakku neriteriataarputit) sianiuteqarfimmiit paatsooruminarnerulissapput. Tamannami paasinarluinnarpoq.

Imminut paasilertorneq

Piffissaq pereersut pisut pisussallu Dorsolateral præfrontal cortex-imiit misigineqartarput. Navianartorsiuleraangattalu taanna sunnerneqartarpoq qamillunilu (ilimanarpoq 100%-imik massakkumiikkusukkaluarneq peqqutaalluni)

 

Qaminngaleraangat ataqatigiissumik imminut kinaassutsimik piffissallu ingerlanerani taannaajuarneq paasiuminaassinnaalertarneri unamminartuuvoq. Kinaassutsimut qulalerneq aalassannartumik sakkortuumillu misigisaqarsimanerup kingunerikkajuttarpai.

Aqqutissiuussinermi isikkivik

Polyvagal theory aallaavigalugu aqqutissiuussinermi ventral vagus-ip ikumanerunissaa siunertaavoq. Oqaloqatigiinnermi ventral vagus-ip ikumanissaanut aporfiit suussusersineqartarput.

 

Saunagus-ernermi timi eqqissitinneqartarpoq. Yoga-mi timi naalaartarparput. Iliuuserineqarsinnaasut amerlaqaat. Ilinnut massakoqqissaaq iluaqutaasup nassaarinissaa pingaaruteqarpoq.

Attaveqarit

Ikiortissat qaninnerpaaq tassaavoq ILLIT